Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
11°
Tartu
10°
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
10°

Üksildased seeniorid on kelmidele magus saak

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Üksildased väärikamas eas inimesed võivad teistest kergemini langeda petuskeemi ohvriks. Foto on illustreeriv. Foto: Pixabay

Mullu kirjutas LõunaLeht üksildasest hilises keskeas Võru prouast, kes kandis libekeelsele türklasele teadaolevalt 60 000 eurot – sealjuures kohati tööandja pangakontolt. Äsja tõi aga „Pealtnägija” päevavalgele veelgi kurioossema loo: samuti üksildane ja vanemasse ikka jõudnud Võrumaa naine on kandnud välismaale üle 100 000 euro ega usu tänini, et teda petetakse. Politsei teatel saavutasid kelmid esmalt proua usalduse ning asusid seejärel tema südametunnistust kurjasti ära kasutama.

Saates varjunime all Anu esinema soostunud naine, esmapilgul igati sümpaatne ja erudeeritud daam Võrumaalt, on peategelane juhtumis, mis paneb imestama ka palju näinud politseinikud.

60ndates eluaastates Anu saatus ei ole olnud kerge, vahendas ERR. Mõni aasta tagasi tabas teda järjest mitu tragöödiat: ta mattis oma ema, seejärel lahkusid samal päeval elust nii tema abikaasa kui vend. Anu sulgus endasse. Ainsaks suhtlemiseks jäid kevadised ja sügisesed välisreisid.

Et lihvida reisidel vajalikku inglise keelt, leidis proua 2018. aastal ühe veebilehe, kus saab suhelda omasuguste keelehuvilistega üle maailma. Paljude kontaktide hulgas jäi silma üks härra Richard. Mees esitles end Ameerika kaadrisõjaväelasena, kelle abikaasa olevat hukkunud autoõnnetuses, kui nende poeg Cherry oli alles üheksa-aastane. Enda sõnul viibis mees missioonil välismaal ja poiss USAs sõjaväeinternaadis. Anu hakkas lisaks Richardile suhtlema ka poisiga.

Välismaal viibiv soliidne lesestunud Ameerika sõjaväelane on teadupärast üks tüüpilisimaid legende, millega netipetturid üksikutele prouadele lähenevad.

Lugu läks kokkuvõtvalt edasi nii, et Cherry lendas väidetavalt mingitele võistlustele Taisse, kus sai isegi medalikoha, kuid tagasiteel lennuväljale sattus õnnetusse ja haiglasse. Et Richard viibis enda sõnul missioonil, kust ei saanud väidetavalt tulema ega isegi raha saata, pöördusid nad eestlanna poole.

Anu veenis, kui talle helistas isik, kes esitles end haigla peaarstina ja rääkis, kuidas poiss vajab viivitamata operatsiooni.

Lugu läks veelgi keerulisemaks. Naine toetas rahaliselt Cherry ravimist, kuid ühel hetkel sattus ka Richard väidetavalt haiglasse ja vajas samuti abi.

„Loomulikult väga tänulikud, väga tänulikud,” rääkis naine „Pealtnägijale”. „See poiss, ma ütleksin – me ei ole ju iial kohtunud ei kummagagi, ei isa ega pojaga –, aga see poiss kuidagi hakkas mind peaaegu emaks nimetama. Ta oli siis 12 ja nüüd ta sai siis 15 vanaks,” rääkis naine.

Anu ei taha täpselt kokku lugeda, kui palju ta jupikaupa välismaale raha saatis, kuid tema sõnul ületab summa 100 000 eurot.

Ei pea end ohvriks
Korduvad suured rahaülekanded viisid selleni, et Anu kodupank pöördus lõpuks politseisse. Staažikas piirkonnapolitseinik Elar Sarik läks koos sotsiaaltöötajaga üksi elavale prouale külla. Politsei üllatuseks teatas naine, et ei pea ennast ohvriks. Anu vahetas ära telefoninumbri ja kontode paroolid, aga keeldus katkestamast suhtlust Richardi ja Cherryga.

„Ma tunnen, et ma olen saanud inimesi abistada,” põhjendas naine.

„Pealtnägija” tegi tõendite abil puust ja punaseks, et tegu on petturitega. Anu aga pole lasknud ka telesaate meeskonnal end mõjutada.

Politsei: kelme aitaks vältida tugivõrgustik
LõunaLeht uuris Võru piirkonnapolitseinikult omalt poolt, mida on meil nn Anu juhtumist õppida, kas selliste kelmuste puhul on kindlad riskirühmad ning milliseid skeeme on veel liikvel peale „soliidse sõjaväelase” ning „tõmmu romantiku”.

„Kelmid üritavad raha välja petta korraga paljudelt inimestelt erinevates riikides,” rääkis piirkonnapolitseinik Elar Sarik LõunaLehele. „Tõenäosus saada kelmilt telefonikõne ja e-kiri on praktiliselt kõigil, kes kasutavad telefoni, sotsiaalmeediat või internetti. Ohvriks langevad need inimesed, kes ei oska võimalikku pettust kahtlustada, on liialt heausksed või kel puudub teadmine ohtudest ja toetav tugivõrgustik. Paraku nii juhtus ka Võrumaa naisega, kes oli küll teadlik võimalikest kelmusskeemidest ja riskidest, kuid kes oli võõrastega suhtlema hakkamise momendil jäänud üksikuks, hoidis distantsi tuttavatest, otsis vestlus- ja mõttekaaslasi võõraste inimeste seast ning oli kahjuks seetõttu rahamaiastele inimestele kerge saak.”

„Kelmid veenavad inimest, et olukord on väga kriitiline ja peab kiiresti reageerima,” kirjeldas ta skeemi. „Nii läks ka selle naisega, kes oli juba mõnda aega keeleõppe eesmärgil suhelnud välisriigi sõjaväelasega, ent kelle südametunnistusel niisamuti usalduse saavutamise järel hakati mängima ajasurvega. Nimelt hakkas ühel hetkel naise suhtluskaaslastega ootamatult palju õnnetusi juhtuma ning naise heasüdamlikkust ja abivalmidust ära kasutades paluti korduvalt tema abi raskelt viga saanud mehe või tema poja ravikulude ja muu meditsiinilise sekkumise arvete tasumiseks. Tekitamaks naises kindlustunnet, et tema rahalist abi oli tõepoolest vaja, saadeti talle viga saanud noormehest pilte haiglavoodis, kus ta oli seadmete külge aheldatud.”

Sariku sõnul ongi nn armukelme peaasjalikult kahte tüüpi: laevakaptenid ja USA sõdurid, kes loovad suhtlusportaalides või mujal välja valitud inimestega usalduslikud suhted ning sotsiaalse seotuse ja vastastikuse usalduse tekkides hakkavad erinevatel ettekäänetel heauskse inimese käest raha välja petma. Seesuguste rahaliste toimingute puhul tuleb aga olla väga ettevaatlik ning pigem vältida kolmandatele osalistele ning välismaistele kontodele raha ülekandmist. Põhjus on lihtne: kannatanu ei saa iial lõpuni kindel olla, millise eesmärgi nimel tema raha kasutatakse.

„Kui inimesed on teadlikumad, ei lähe kelmide jutuga kaasa ega saada oma raha tundmatusse, siis ka raugeb kelmide jaks Eesti inimesi petta,” ütles politseinik Elar Sarik. „Selleks on aga vaja, et iga kui viimase eestimaalaseni jõuab teadmine, et kõik imetabased rahapakkumised on küllalt suure tõenäosusega pettused ning väidetavad välisriikide sõdurid või riigiteenistujad ei otsi internetis eestimaalaste palavat armastust, vaid heausksete raha.”


Eestis aktuaalsed kelmusskeemid ja soovitus, kuidas end ja oma vara kaitsta

Kelmused käivad lainetena ehk on perioode, kui kuritegusid registreeritakse rohkem, ning aegu, mil ohvreid on vähem. Ka inimestelt raha kättesaamise skeemid on aegade jooksul olnud väga erinevad: kui mõni aeg tagasi pakuti kaupluseparklas müüa potte-panne-nõusid, siis nüüd tegutsevad kelmid peaasjalikult ikka internetis või suhtlevad telefonitsi.

Investeerimiskelmused
Üle terve Eesti on esinenud juhtumeid, kus inimesed on pöördunud politsei poole, et nende meiliaadressile on tulnud ahvatlev pakkumine suure rahasumma teenimiseks. Inimesed on talitanud kirja teel saadud juhiste järgi, kandnud raha kättesaamiseks korduvalt üle erinevaid summasid, kuid siiani pole suurt rahasummat keegi neist oma kontol näinud.

Kelmid petavad raha välja ka nii, et esmalt leiab inimene internetist tõena tunduva investeerimispakkumise. Ta jätab oma kontaktandmed ja temaga võetakse ühendust. Peale andmete sisestamist internetikeskkonda kontakteerutakse inimesega, meelitatakse ta investeerima ja palutakse kanda mingile veebiplatvormile raha. Kui ühel hetkel aru saadakse, et sellelt olematult veebiplatvormilt raha välja võtta pole võimalik ja on langetud pettuse ohvriks, on raha tagasisaamise tõenäosus kahjuks sageli juba väga väike.

Selliselt tegutsevad kelmid loovad inimesele eksliku mulje, et saada ligipääs tema arvutile, andmetele ja pangakontole ning seejärel sealt raha endale saada. Sageli soovitakse, et inimene tuvastaks end Smart-ID vahendusel või mõnel muul viisil ning samal ajal logib kelm selle abil inimese pangakontole sisse. Tasub alati meeles pidada, et pangatöötajad ei palu kliendil telefoni teel oma andmeid väljastada ning paroolide või koodide küsimine peaks tegema kõik inimesed väga-väga ettevaatlikuks. Juhul kui saate sellise kõne, kus soovitakse teie panga PIN-koode, Smart-ID koode või mõnda muud panga parooli, siis katkestage kõne ja võtke ise pangaga ühendust. Samuti logige oma kontole sisse ja veenduge, et kõik oleks korras ja kelmid ei ole teie kontole ligi pääsenud. Enne igasugust investeerimist on soovitatav teha põhjalikku eeltööd ja uurida kohta, kuhu soovite raha paigutada.

Välja petetud raha liigub kiirelt mitmete ülekannetega välismaale ja seda sealt tagasi saada on paraku vähetõenäoline. Raha tagasi saada võib olla võimalik juhul, kui inimene saab kohe aru, et ta on petta saanud, ja teavitab sellest oma panka ja ka politseid. Sellisel juhul on võimalus, et raha ei ole veel erinevate kontode kaudu välismaale liikunud.

Pangakelmused
Meediakanalid on kajastanud veel ühte kelmide skeemi. Nimelt on juba eelmise aasta suvest tehtud venekeelseid kõnesid inimestelt, kes esitlevad end SEB või Swedbanki töötajana, panga turvaspetsialistina, ja püüavad jätta muljet, et tahavad aidata kliendil kaitsta kontol olevat raha. Talle öeldakse, et kontol toimuvad mingid imelikud tehingud või siis keegi tahab kontosse häkkida, ja pakutakse lisakaitset, selleks palutakse öelda panga kasutajatunnus ja sisestada PIN-koodid. Sisestanud oma PIN-koodid, kinnitab inimene sisselogimise ja raha kantakse automaatselt üle võõrale kontole ning jällegi liigub raha kiiresti välisriigikontodele. Kui teile helistab keegi võõras või saadab e-kirja ja teeb pakkumise, mis tundub liiga ilus, siis enne raha paigutamise otsuse tegemist mõelge kindlasti läbi, kas tehtud pakkumine võib tõesti olla tõsiseltvõetav või proovitakse teid tüssata. Arutage võimalik investeerimisvõimalus läbi ka oma lähedaste ja sõpradega.

Investeerimispakkumisi tehakse nii vene kui ka inglise keeles, libapangatöötajad kõnelevad aga peamiselt vene keeles. On täheldatud, et libapangatöötajate ohvriks langevad ka rohkem just vene keelt kõnelejad. Selle põhjuseks võib olla see, et eesti emakeelega inimesed teavad, et pangatöötaja peaks alati ka eesti keelt rääkima. Meie poole on pöördunud mitu inimest, kelle sõnul põikles kelm vastu palvele rääkida eesti keeles, öeldes, et tema teenindab ainult vene keeles. Samuti on kelmid üritanud inimest veenda, et too märkis ise suhtluskeeleks vene keele. Eesti pankades töötavad inimesed valdavad mitut keelt ja sellised vabandused ei ole usutavad.

Lemmikloomade müügipettused
Selliste kuulutuste puhul on läbivaks jooneks, et kutsikas või mõni muu lemmikloom asub välismaal ja ostja peab lisaks looma maksumusele tasuma ka kulleriteenuse, kindlustuse, puuri või vaktsiinide eest. Samuti võivad kirjavahetuses end koeraomaniku või transpordifirma esindajana esitlevad kelmid nõuda ostjalt raha maksmata jätmise eest trahvi või raha koera hoidmise eest karantiinis vms, põhjusi võib olla mitmesuguseid.

Arusaadav, et esimest korda koera soetav inimene ei pruugi kõigi nüanssidega kursis olla. Tuleb kindlasti teha põhjalik eeltöö. Kui soovite osta tõukutsikat, uurige lisainfot kenneli kohta, küsige nõu koeraomanikke ühendavatest huvirühmadest. Kogenud koeraomanikud oskavad kindlasti soovitada nii usaldusväärseid koerakasvatajaid kui ka juhtida tähelepanu kahtlastele asjaoludele.

Kindlasti peaks tähele panema kuulutuse vormistust, keelekasutust, seda, mis kontakte kenneli või omaniku kohta on jäetud, ja ka kutsikapilte, mis on tihtipeale ilmselgelt interneti avarustest suvaliselt alla laetud fotod kutsikatest, kes ei kuulu ka samasse pesakonda. Internetiotsingu kasutamine aitab teil kokku hoida sadu eurosid ja säästab teid pettumusest, et teist ei saa niipeagi armsa kutsika omanik, sest seda loomakest pole olemas. Kui kuulutus tundub kahtlane, küsige julgelt nõu ka politseist.

Soovituseks
Kui tekib väikseimgi kahtlus, et tegu võib olla pettusega, andke sellest teada nii politseile kui ka oma tuttavatele-sõpradele. Mida suurem hulk inimesi kogukonnast kuuleb, et sellised kelmid tegutsevad, seda rohkem osatakse ennast kaitsta ja ära tunda skeeme, mida kelmid välja mõtlevad.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 01/04/2021 10:22:06

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on boolean in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/test/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/test/htdocs/index.php on line 247